Valga valla tuulepargi eriplaneering

EP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad ning määrata tingimused tuulepargi ja seda teenindava taristu ehitamiseks, hinnates muuhulgas asjakohaseid mõjusid, sh viia läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

EP ja KSH koostamine on läbi viidud 7 400 ha suurusel planeeringualal, mis hõlmab enda alla Valga valla Mustumetsa, Killinge, Kiviküla, Uniküla, Õruste, Tõlliste ja Sooru külade osasid. Planeeringu koostamise käigus analüüsides müra leviku alasid (normtasemete piirkonnad tööstusmüra öise sihtväärtuse alusel) ilmnes vajadus suurendada planeeringuala Sooru küla suunal umbes 100 ha ulatuses, et hõlmata planeeringu ala hulka ka modelleeritud müra mõjutustega piirkond. Avalikule väljapanekule suunatud planeeringuala suurus on umbes 7 500 ha. 

EP koostamise ja KSH hindamise käigus on välja selgitatud, et tuulepargi rajamiseks on kõige sobivamad alad TU2, TU3 ja TU4 (sobilike alade tekkelugu kirjeldatud EP peatükis 3.1 ja esitletud põhijoonisel). Alale TU1 loobuti tuulikute kavandamisest linnukaitselistel põhjustel. Eelvaliku aladele TU2, TU3 ja TU4 võib ehitada vastavalt kuus, üheksa ja kolm elektrituulikut (kokku kuni 18), millede suurim lubatud tipukõrgus on 270 m. Tuuliku ehitamiseks on eriplaneeringuga määratud põhimõttelised asukohad planeeringu asukoha eelvaliku aladesse. Projekteerimisel on lubatud 50 m ulatuses elektrituuliku asukohta muuta, kuid arvestada tuleb teiste planeeringuga seatud tingimuste täitmisega. Esitatud põhimõttelistes asukohtades on planeering elluviidav.

Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kohta on planeeringuga antud ligikaudsed asukohad ja projekteerimisel võib ehitiste asukohti täpsustada lähtudes planeeringuga seatud tingimustest. Tuuleparki teenindavat taristut võib ehitada ka väljaspoole eelvalikuala ja planeeringuala. Planeeringuga antakse põhimõtted tuulepargi liitumisalajaama ja ühendava kaablitrassi rajamiseks. Elektrikaabeliiniga samasse trassikoridori rajatakse sideliin. Tuulikute ehitamiseks ja hilisemaks hoolduseks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsetavad juurdepääsuteed. Planeeringulahenduses on toodud põhimõtteline lahendus juurdepääsuteede kohta algusega avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringuga määratakse tingimused tuletõrje kustutusvee veevõtukohtade rajamiseks. Veevõtukoha minimaalne kaugus tuulikust on 3 km.

EP koostamise käigus on arvutatud tuulepargi tekitatava müra leviku alad ja sellest lähtuvalt esitatud tööstusmüra öisest sihtväärtusest lähtuvad müra normtasemete (mürakategooria) piirkonnad. Müra normatasemete piirkonnad jagunevad kolmeks: ala, millele ei saa kavandada virgestusrajatiste maa-alasid ehk vaikseid alasid (>35 dBA); ala, millele ei saa lisaks eelnevale kavandada haridusasutusi, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutusi, elamu maa-alasid ja rohealasid (>40 dBA); ala, millele ei saa kavandada lisaks eelnevale keskuse maa-alasid ja ühiskondlike hoonete maa-alasid (>45 dBA). See tähendab, et tuulepargist kahele lähimale piirkonnale ei saa edaspidi ehitada ilma täiendavaid müraleevendusmeetmeid rakendamata nt elamuid. Elamute ehitamine nendele aladele on lubatav, kui uue hoone projekteerimise või planeerimise ajal näidatakse ära ehituslike võtetega müra sihtväärtuse tagamine. Virgestusrajatiste ehitamine on võimalik väljaspool määratud müra normtasemete piirkondi. Planeeringust huvitatud isik peab projekteerimisel ja ehitamisel tagama, et normtasemete piirkondades müra sihtväärtust ei ületata.

Tuginedes KSHs määratud tingimustele on EPs seatud tingimused tuulepargi edasiseks projekteerimiseks, et vähendada varjutusega seonduvat mõju, visuaalset mõju ja mõju taimestikule, linnustikule, nahkhiirtele, ökosüsteemidele, rohevõrgustikule, veestikule, pinnasele ja huumusele, kliimale, kultuuriväärtustele ja sideteenustele. Planeeringus käsitletakse ka kliimakindluse tagamise, veekogu ehituskeeluvööndi ja jäätmetekke teemat.

KSH aruandega on välja selgitatud tuulepargi ehitamiseks sobilikud alad keskkonnamõjudest lähtuvalt. KSH aruande 4. peatükis on analüüsitud tuulikute ja tuulepargi sisese taristu eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju. Eeldatavalt kaasnevat mõju on hinnatud looduskeskkonnale (taimestikule, linnustikule, nahkhiirtele, ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele, rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele, metsloomadele, kaitsealadele, veestikule, pinnasele, sh väärtuslikele põllumajandusmaadele), kliimale, kultuuripärandile, olemasolevale taristule, inimese tervisele, heaolule ja varale ning maastikule.

EP ja KSH sisuga arvestades võib kinnitada, et tuulepargi, sh tuulikute püstitamiseks on kõige sobivamad alad TU2, TU3 ja TU4. Tuulikute asukohad, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku protsess, selle alusel tehtud otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad kehtivatele õigusaktidele. Samuti on keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes esitatud teave olnud piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. Planeeringu lahendus annab veendumuse, et määratud tingimuste, sealhulgas leevendus- ja seiremeetmete järgimisel on planeering elluviidav.

Valga valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse osapooled:

• Algataja ja kehtestaja on Valga Vallavolikogu,
• Koostamise korraldaja Valga Vallavalitsus,
• Planeeringu koostaja AB Artes Terrae OÜ,
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja LEMMA OÜ,
• Planeeringu koostamisest huvitatud isik Sunly Wind OÜ.

Planeerimismenetlus on avalik. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses, olla menetlusse kaasatud ja avaldada koostatava planeeringu kohta arvamust. Oma soovi olla kaasatud planeeringu menetlusse või arvamuse saab esitada Valga Vallavalitsuse e-postile  või postiaadressile Puiestee tn 8, Valga linn, Valga vald, 68203 Valgamaa.

Valga valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise menetlus on rahastatud Euroopa Liidu Next Generation EU vahenditest, meede “Kohalike omavalitsuste võimestamine roheliste investeeringute tegemisel”, projekt „Valga valla tuuleparkide kavandamiseks vajaliku eriplaneeringu menetluse võimestamine”.