Kriisid ja ootamatud olukorrad võivad tekkida igal ajal – olgu selleks loodusõnnetus, elektrikatkestus, tugev torm või muu hädaolukord. Et end ja oma lähedasi kaitsta, tasub kriisideks juba ette valmistuda. Hästi läbimõeldud plaan, esmavajalike varude olemasolu ja teadlik tegutsemine aitavad tagada turvatunde ka siis, kui igapäevane elukorraldus ajutiselt katkeb.
Kriisivalmidus ei tähenda ainult varude kogumist – sama oluline on läbi mõelda, kuidas oma perega eriolukorras tegutseda, kuidas hoida ühendust, kust saada infot ja millal on mõistlik koju jääda või evakueeruda. Igaüks saab ise anda olulise panuse oma turvalisusse.
Siit lehelt leiad juhised ja soovitused, kuidas hinnata riske, koostada pere kriisiplaan, varuda esmavajalikku ning tulla toime olukordades, kus elekter, vesi või side ajutiselt ei tööta.
Mobiilirakendusest „Ole valmis!“ ja veebilehelt www.olevalmis.ee leiab erinevaid käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende korral tegutsemiseks. Mobiilirakendust saab kasutada ka ilma internetiühenduseta.
Rohkem infot kriisideks valmistumise kohta leiad:
- Ole valmis koduleheküljelt: Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
- Päästeameti koduleheküljelt: Hädaolukordadeks valmisolek
Koduvarud kriisiolukordades
AKriisiolukorraks valmistumine algab oma kodu ja ümbruse võimalike ohtude hindamisest. Mõtle, millised olukorrad on sinu piirkonnas kõige tõenäolisemad – näiteks tormid, elektrikatkestused, tugev lumesadu või vihmasadu, metsatulekahjud või üleujutused.
Oluline on läbi arutada tegevusplaan pereliikmete, naabrite või korteriühistuga: kuidas kriisiolukorras tegutseda, kuhu minna ja kuidas üksteisega ühendust pidada, kui tavapärased sidekanalid ei tööta.
Kodus peaks alati olema vähemalt nädalaks vajalikud varud, et tulla toime ka siis, kui elekter või veevarustus katkeb. Varusid võib igapäevaselt kasutada, kuid oluline on, et mingil hulgal oleks neid alati tagavaraks olemas.
Soovitatavad kriisivarud:
- piisav kogus joogivett (vähemalt 3 liitrit inimese kohta ööpäevas),
- säiliv toit,
- vajalikud ravimid,
- hügeenivahendid,
- taskulambid ja muud valgusallikad,
- raadio, mis töötab patareidega või generaatoriga,
- sularaha varu,
- küttematerjal külmemaks perioodiks,
- toit lemmikloomadele,
- autos vähemalt pool paaki kütust.
Kriisiolukorra koduste varude meelespeale saad pilgu peale heita alloleva lingi kaudu.
Pere kriisiplaani koostamine
Hästi läbimõeldud kriisiplaan aitab pere liikmetel ohuolukorras rahulikult ja targalt tegutseda. Plaani tasub arutada kogu perega, et kõik teaksid, kuidas käituda ja kus vajalikud asjad asuvad.
Kogu perega läbi arutades tasub mõelda järgmistele küsimustele:
- Kuidas ja millal hädaolukorras abi kutsuda?
- Kus asuvad hädavajalikud esemed ja tööriistad?
- Kuidas peatada vee- ja gaasivarustus ning välja lülitada elekter?
- Kuhu ajutiselt varjuda (sugulaste, sõprade või suvekodu juurde)?
- Millal on turvalisem jääda koju ja millal on mõistlik evakueeruda?
- Mida kodust lahkudes kaasa võtta?
- Kuidas hoolitseda lemmikloomade eest kriisiolukorras?
Olulised sammud:
- Lepi lähedastega kokku kohtumispaik, kui side katkeb;
- Veendu, et dokumendid ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavad;
- Pane kirja olulised kontaktid (naabrid, teenusepakkujad, omavalitsuse kriisikontaktid).
Kuidas valmistuda elektrikatkestuseks?
Elektrikatkestus võib mõjutada paljusid igapäevaseid tegevusi – seiskuda võivad valgustus, kodumasinad, veevarustus, küttesüsteemid ja kaardimaksed. Kui katkestus kestab pikemalt, võivad ajutiselt suletud olla ka kauplused, apteegid ja tanklad.
Mida arvestada elektrikatkestuse korral:
hoia autos vähemalt pool paaki kütust;
hoia kodus taskulampe ja patareisid;
varu joogivett ja kauasäilivat toitu;
hoia mobiiltelefonid ja akupangad laetud;
kuula infot patareitoitel või autoraadiost.
Paljud pered kaaluvad elektrigeneraatori soetamist. Selleks:
selgita välja, milliseid seadmeid hädaolukorras vajad,
arvuta nende elektrivajadus,
veendu, et generaatoril on vajalikud ohutusfunktsioonid (nt AVR),
mõtle läbi, kus ja kuidas generaatorit kasutada,
järgi tootja juhiseid ja vajadusel küsi spetsialistilt nõu.
Rohkem infot generaatorite paigaldamise ja ohutu käitlemise kohta leiad Päästeameti lehelt: Üldist – Elektrigeneraatori paigaldamise ja kasutamise juhend – Päästeamet
Veevaru ja kanalisatsiooni toimimine
Veevarustus võib kriisiolukorras elektrist sõltuda, mistõttu on oluline varuda piisavalt joogivett. Ühisveevärgiga liitunud kodudes tasub uurida, kuidas veevarustus toimib katkestuse ajal. Minimaalselt arvestada 3 liitrit joogivett inimese kohta ööpäevas.
Kaart piirkonna avalikest joogiveevõtu kohtadest, kaevudest, allikatest
Kui kasutad loodusest võetud vett (sh lumevett), keeda seda vähemalt 10 minutit või kasuta spetsiaalseid puhastusvahendeid.
Kanalisatsioon võib elektrikatkestuse tõttu lakata töötamast, mis võib põhjustada veeuputusi ja sanitaarprobleeme. Seetõttu tasub varuda alternatiivseid lahendusi, näiteks tualettpotti paigutatavaid prügikotte või kuivkäimlat.
Soojuse tagamine
Kui su kodu küttesüsteem töötab elektriga, tasub läbi mõelda alternatiivsed lahendused. Keskküttele toetudes tasub uurida kohalikult omavalitsuselt või teenusepakkujalt, kuidas see katkestuste ajal toimib. Kui kodus on ahi, kamin või puupliit, tuleb veenduda nende korrasolekus ja kasutada kütet säästlikult.
Kui elektrist sõltumatuid kütteseadmeid pole, võib sooja hoidmiseks kasutada vaid ühte tuba, sulgeda uksed ja aknad ning tihendada kõik kohad, kust soojus võib kaduda. Kui on olemas gaasiradiaator või muu alternatiivne kütteseade, tuleb seda kasutada vastavalt juhistele ja järgida tuleohutusnõudeid. Generaatori olemasolul tasub enne kriisi kontrollida selle töökorda ja kütusevarusid. Kui kodus muutub liiga külmaks, võib kaaluda ajutiselt sugulaste või sõprade juurde kolimist või küsida abi omavalitsuselt.
Toiduvarud
Koduvarud peaksid sisaldama toiduaineid, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata. Lisaks võib kasutada grilli, matkapliiti või priimust, kuid nende kasutamisel tuleb järgida tuleohutusreegleid. Soovitatav on varuda igapäevaselt tarbitavaid toiduaineid, mida saab ringluses hoida, ning ka lemmikloomadele vajalikku toitu.
Pikema säilivusajaga ja lihtsasti tarbitavad tooted on näiteks konservid, kuivikud, pähklid, müslibatoonid ja küpsised. Tuleb meeles pidada, et elavat tuld ei tohiks jätta järelevalveta ning matkapliiti või grilli võib kasutada ainult õues.
Side- ja maksevõimalused
Pikema elektrikatkestuse korral võivad lõpetada töötamast sularahaautomaadid ja kaardimaksed. Seepärast on mõistlik hoida kodus pisut sularaha, et katta hädavajalikud kulutused vähemalt nädala jooksul. Ka väike sularahavaru rahakotis võib olla kasulik ootamatutes olukordades.
Akupangad tuleks hoida laetuna, et vajadusel telefoni või muid seadmeid laadida. Nende kasutamisel tasub olla säästlik, et pikendada tööaega. Kriisiolukorras saab olulist infot patareidega või dünamoga töötava raadio kaudu, samuti autoraadio kaudu – selleks tuleks hoida auto kütusepaak vähemalt pooltäis. Riiklikud teated edastatakse ERR-i kanalites ja Vikerraadios.
Korteriühistutele
Korteriühistute kriisivalmidus on oluline, et tagada elanike turvalisus ja mugavus ka ootamatutes olukordades. Hästi ettevalmistatud korterelamud võimaldavad elanikel kriisi ajal paremini toime tulla ning aitavad meil kõigil teadlikumalt ja kindlamalt ohuolukordades käituda.