Pressiteated http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine en-us Pressiteatedhttp://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6082Elron sõidutab laulu- ja tantsupeolisi Tallinnas tasuta2017-06-14<p><strong>Tallinnas toimuval XII noorte laulu- ja tantsupeol &bdquo;Mina j&auml;&auml;n" pakub Elron k&otilde;igile peolistele k&auml;epaela etten&auml;itamisel Tallinna piires rongides tasuta transporti. Tasuta saab s&otilde;ita 27. juunist kuni 2. juulini esimeses tsoonis ehk Laagri, Liiva ja Vesse peatusteni.</strong></p> <p>Kaugemalt tulevatel esinejatel on v&auml;hemalt 10-liikmelise grupi puhul v&otilde;imalik taotleda kuni 30-protsendilist soodustust. Soodustuse saamiseks palume s&otilde;idusoovist teada anda hiljemalt 21. juuniks aadressil <a href="mailto: info@elron.ee">info@elron.ee</a>.</p> <p>&bdquo;Elron toetas ka 2014. aastal toimunud laulu- ja tantsupidu ning rongis&otilde;it oli v&auml;ga menukas," s&otilde;nas Elroni m&uuml;&uuml;gi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. &bdquo;On oluline, et k&otilde;ik peol osalejad saaksid kiirelt ja mugavalt ringi liikuda. Meil on hea meel, et saame Eestile olulise suurs&uuml;ndmuse &otilde;nnestumisele kaasa aidata," lisas Kongo.</p> <p>XII noorte laulupeol osaleb enam kui 800 kollektiivi, tantsupeol ligemale 600 tantsu- ja v&otilde;imlemisr&uuml;hma ning rahvamuusikute kontserdil astub &uuml;les ligemale 50 kollektiivi. Rongk&auml;igul k&otilde;nnib &uuml;heskoos pea 40 000 peolist.</p> <p>&bdquo;Osalejate suure arvu t&otilde;ttu on laulu- ja tantsupidu ka suur logistiline pingutus ning on tervitatav, kui partnerid annavad oma panuse selle &otilde;nnestumisele," &uuml;tles Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum.</p> <p>XII noorte laulu ja tantsupidu toimub 30. juunist - 2. juulini 2017 Tallinna lauluv&auml;ljakul ja Kalevi staadionil. Noorte laulupeo peadirigent on Heli J&uuml;rgenson, tantsupeo pealavastaja on Margus Toomla.<br />Rohkem infot www.elron.ee/laulupidu <br /> <br />Eesti Liinirongid AS on kaubam&auml;rgi Elron (www.elron.ee ) all tegutsev riigile kuuluv ettev&otilde;te, mis pakub kiiret, mugavat, turvalist ja keskkonnas&otilde;bralikku &uuml;histransporti elektri- ja diiselrongidega k&otilde;igil Eesti rongiliinidel. 2016. aastal tehti Elroni rongidega 6,8 miljonit reisi, mis on 4% rohkem kui 2015. aastal.<br /> <br />T&auml;iendav informatsioon:<br />Ronnie Kongo, Elroni m&uuml;&uuml;gi- ja arendusjuht<br />Tel: 6 737 413; e-post: ronnie.kongo@elron.ee<br />Liina Hallik, Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht<br />Tel: 6 737 416; e-post: liina.hallik@elron.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6076Taheva ja Valga noorte lennukad ideed leidsid toetust2017-06-08<p>Valgamaa 2 koost&ouml;&ouml;grupi piirkonna noored asuvad peagi ellu viima oma tulevikku vaatavaid ja silmaringi avardavaid ideid. Rahastus omaalgatuslike m&otilde;tete realiseerimiseks tuleb Eesti Noorsoot&ouml;&ouml; Keskuselt Valgamaa 2 koost&ouml;&ouml;grupi eelarve kaudu.</p> <p>Toetatud ideed on saanud noorte seas laiap&otilde;hjalise kokkulepe, need on p&otilde;hjalikult kirjeldatud ning &uuml;ksikasjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud. Abiks seejuures olid Tallinna &Uuml;likooli &otilde;ppej&otilde;ud Urmo Reitav ning noorsoot&ouml;&ouml;tajad, kes korraldasid ja viisid l&auml;bi aprillis piirkonna noortele suunatud ideeseminari-inspiratsioonikoolituse.<br />Reaalsuseks saavatest unistustest kaks kuuluvad Taheva valla ja kaks Valga linna noortele.</p> <p>N&auml;iteks Rain Leini (16) juhtimisel saab Taheva valla avatud noortekeskus enda kasutusse moodsa k&ouml;&ouml;gitehnika. Ostetakse k&uuml;lmkapp, pliit, mikser, frit&uuml;&uuml;r, popkornimasin jms. Tehnika kasutamiseks viiakse l&auml;bi koolitus, misj&auml;rel maitsvad road v&otilde;ivadki noortekeskuse ruumides valmima hakata. Toetus noortele idee elluviimiseks on 750 eurot.</p> <p>Tormi Rattasepp (11) seevastu hakkab oma meeskonna ja noorsoot&ouml;&ouml;taja kaasabil korraldama Hargla Kooli noorematele &otilde;pilastele reisi Tartusse. K&uuml;lla ootab tr&uuml;kimuuseum ja Ahhaa teaduskeskus ning tarkust t&auml;is p&auml;ev saab oma punkti kino &uuml;hisk&uuml;lastusega. Toetus noortele idee elluviimiseks on 725 eurot.</p> <p>Valga P&otilde;hikooli &otilde;pilane Merili Treufeldt (14) on s&uuml;dameasjaks v&otilde;tnud &otilde;pilasesinduse tegevuse elavdamise ning selle liikmete motivatsiooni t&otilde;stmise. Tema koos meeskonnaga l&auml;heb samuti v&auml;ljas&otilde;idule Ahhaa teaduskeskusesse, kus l&auml;bitakse &otilde;pilasesinduse liikmeid motiveeriv meeskonnakoolitus. Meelt lahutakse hiljem lodjas&otilde;iduga. Toetus noortele idee elluviimiseks on 580 eurot.</p> <p>Valga muusikakultuuri edendamise on enda &uuml;lesandeks v&otilde;tnud Siim Udras (16), Andre Pundonen (16) ja Roland Rosenfeldt (16). Kuna nende hinnangul on Valgas umbes 50 noort, kes tunnevad puudust helisalvestusstuudio j&auml;rele, siis n&uuml;&uuml;d see Valga avatud noortekeskusesse p&uuml;sti pannaksegi. Lisaks noortekeskusele on oma n&otilde;u ja j&otilde;uga abiks Valga Rockiklubi. Kui vajalik soetatud ja seadistatud, siis on ka meeleolukat ava&uuml;ritust oodata. Toetus noortele idee elluviimiseks on 2810 eurot.</p> <p>Noortele suunatud ideeseminar on plaanis korraldada ka tuleval aastal. Kellel veel t&auml;navu j&auml;i oma suurep&auml;rane m&otilde;te v&auml;lja k&auml;imata, sellel on v&otilde;imalus meeskond kokku panna ja j&auml;rgmisel aastal oma ettepanekuga v&auml;lja tulla.</p> <p>Valgamaa 2 koost&ouml;&ouml;gruppi kuuluvad Taheva, Karula, T&otilde;lliste ja &Otilde;ru vallad ning Valga linn. Koost&ouml;&ouml;d tehakse kaheaastase tegevuskava alusel, milles on kokku lepitud mituk&uuml;mmend p&otilde;nevat ettev&otilde;tmist ja uuenduslikku ideed.</p> <p>Monika Rogenbaum</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6072Leedu seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk2017-06-06<p><strong>Eile tuvastati Leedus Panevežyse l&auml;hedal kahe seaga v&auml;ikefarmis selle aasta teine sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis annab m&auml;rku suveperioodi t&otilde;sisemast ohust viiruse levikuks metsast farmi.</strong></p> <p>Sellega seoses juhib Veterinaar- ja Toiduamet taaskord t&auml;helepanu sellele, et j&auml;tkuvalt on oluline seakasvatustes j&auml;rgida k&otilde;iki bioohutusn&otilde;udeid.</p> <p>M&auml;rtsis l&auml;bi viidud sigalate lauskontrolli ajal oli Eestis 143 sigalat. Nendest 64-s peeti 1-99 siga (kokku 1225 siga), mis on 0,4% Eestis peetavate sigade koguarvust.</p> <p>Taudi leviku t&otilde;kestamiseks tuleb j&auml;tkata ka metssigade arvukuse v&auml;hendamise ning nakkusohtlike korjuste k&otilde;rvaldamisega loodusest. Metssigadelt v&otilde;etud proovid n&auml;itavad, et viirus on metssigadel sama ulatuslikult levinud kui varem.</p> <p>Metsast leitud metsseakorjustest palume teada anda Veterinaar- ja Toiduameti infotelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele.</p> <p>TAUST:</p> <ul> <li>&Uuml;le Eesti kehtib sigade v&auml;ljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik v&auml;listama metssigade ligip&auml;&auml;su kodusigadele ning k&otilde;igile vahenditele ja materjalidele, mis v&otilde;ivad sigadega kokku puutuda. Jahil k&auml;inud inimene ei tohi minna loomapidaja ettev&otilde;ttesse ega v&auml;hemalt 48 tunni jooksul p&auml;rast jahti sigadega kokku puutuda.</li> <li>Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed v&otilde;ivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab j&auml;rgima kehtestatud bioohutuse n&otilde;udeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.</li> <li>Sealiha s&ouml;&ouml;mine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti j&auml;relevalve all ja kontrollitud.</li> <li>Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning k&uuml;simusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab j&auml;tta VTA infotelefonil 605 4750.</li> </ul> <p>Teate edastas:<br />Martin Altraja<br />Veterinaar- ja Toiduamet<br />pressiesindaja<br />tel: +372 5343 6656<br />e-post: martin.altraja@vet.agri.ee</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6070Lindude gripi oht ei ole möödas2017-06-02<p>Lindude gripp on v&auml;ga nakkav &auml;gedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on &otilde;nneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest v&otilde;ib kodulinde taas &otilde;ues pidada, ei ole lindude gripi oht m&ouml;&ouml;das, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.</p> <p>Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, &Uuml;hendkuningriigis, Iirimaal, &Scaron;veitsis, T&scaron;ehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.</p> <p>Praegu Euroopas leviv viiruset&uuml;vi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja p&otilde;hjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas &uuml;htegi haigusjuhtu registreeritud.Viiruse kandjateks on paljud linnuliigid</p> <p>Vastavalt Eesti Maa&uuml;likooli &otilde;ppej&otilde;udude (Must jt 2016) koostatud lindude gripi riskiprofiilile on k&otilde;ige k&otilde;rgema riskitasemega linnuliigid viupart, sinikael-part, suur-laukhani, naerukajakas, k&uuml;hmnokkluik, kalakajakas, tuttvart, kiivitaja, laululuik ja hallhani.</p> <p>M&otilde;&otilde;duka riskitasemega liigid on rabahani, piilpart, soopart ja punapea-vart. Madala riskitasemega linnuliikidena v&otilde;ib m&auml;&auml;ratleda s&otilde;tkast, lauka ehk vesikana, tutkast, kormorani, r&auml;&auml;ksparti, r&auml;gaparti, luitsnokk-parti, t&otilde;mmukajakat ja v&auml;ike-laukhane.</p> <p>Lisaks on 2016. aastal haigestunute hulgas nimetatud n&auml;iteks j&auml;rgmisi linnuliike: hall haigur, tuttp&uuml;tt, j&otilde;gitiir, hiireviu, v&auml;ikep&uuml;tt, tait, l&otilde;una-h&otilde;bekajakas, rabapistrik.</p> <p>Riskipiirkondi on nii rannikul kui ka sisemaalKokku on Eestis kevadr&auml;nde perioodil 33 riskiala ja &uuml;ks t&otilde;en&auml;oline riskiala (Narva veehoidla, t&auml;psemad andmed puuduvad), mis on jagatud kuueks suuremaks riskipiirkonnaks.</p> <p>K&otilde;rge riskiga aladeks loeti need piirkonnad, kus v&otilde;ib kevadel peatuda &uuml;le 10 000 riskiliikide hulka kuuluva linnu. K&otilde;rge riskiga alad on Matsalu rahvuspark (RP), Silma looduskaitseala (LK), Tartumaa m&auml;rgalad, V&otilde;rtsj&auml;rv, Luitemaa maastikukaitseala (MKA), Peipsi rannik Tartumaal ja P&otilde;lvamaal, Vooremaa, Suur ja V&auml;ike v&auml;in, Tallinna &uuml;mbrus, Audru polder, Kihnu v&auml;in, K&auml;ina laht, K&otilde;rgessaare-Mudaste piirkond Hiiumaal ja S&otilde;rve Saaremaal.</p> <p>M&otilde;&otilde;duka riskiga aladena m&auml;&auml;ratleti Kunda laht, Sutu-Kuressaare piirkond, Paldiski &uuml;mbrus, Lahemaa RP, Vormsi, Loode-Saaremaa, V&otilde;ru m&auml;rgalad, Laidevahe, Kahtla-K&uuml;bassaare, Vilsandi RP, Riksu rannik Saaremaal, T&otilde;hela ja Ermistu j&auml;rv, Soela v&auml;in, Peipsi rannik J&otilde;gevamaal, P&otilde;&otilde;saspea poolsaar, Varbla P&auml;rnumaal ning Mullutu lahtNakkusallikaks v&otilde;ivad olla ka suled</p> <p>Linnugripi nakkuse kandjateks looduses on &uuml;ldjuhul nakatunud v&otilde;i nakkuse l&auml;bi p&otilde;denud veelinnud, kes v&otilde;ivad nakatada kodulinde kas oma rooja v&otilde;i hingamisteede n&otilde;rega. Vees s&auml;ilib viirus nakkusv&otilde;imelisena v&auml;ga pikka aega. Viirus v&otilde;ib hakata nakatunud linnu organismist erituma juba esimestel p&auml;evadel ning n&auml;iteks pardid v&otilde;ivad levitada viirust 30 p&auml;eva jooksul. Muidugi v&otilde;ivad olla nakkuse allikaks surnud lindude korjused, sealhulgas ka vaid lindude suled. Haigus v&otilde;ib kergesti levida inimese tegevuse tagaj&auml;rjel, samuti viirusega saastunud linnuliha ja munadega.</p> <p><strong>Ettevaatlikkus reisimisel on oluline ennetust&ouml;&ouml; osa</strong></p> <p>Kuna lindude gripp on v&auml;ga nakkav ja levib kiiresti, on v&auml;ga oluline ennetust&ouml;&ouml; ning taudi avastamisel koheste abin&otilde;ude rakendamine. R&auml;ndlindude Eestisse j&otilde;udmisele me k&auml;tt ette ei saa ega tahagi panna, seega peame tegema k&otilde;ik tegema selleks, et viirus ei j&otilde;uaks kodulindudeni. Reisides &auml;ra too endaga kaasa lindude sulgi, mune, eluslinde ega linnulihatooteid. V&auml;ldi reisil olles otseseid kontakte lindudega ning &auml;ra puutu surnud linde.</p> <p><strong>V&auml;ltida tuleb kodulindude kokkupuudet metslindudega</strong></p> <p>1. aprillist kuni 31. maini kestis Eestis kodulindude v&auml;ljaspidamise keeld. Samas soovitab VTA v&otilde;imalusel ikkagi kodulinde sisetingimustes edasi pidada ja seda eelk&otilde;ige nende enda tervise huvides. Juhul, kui linde peetakse v&auml;ljas, tuleb v&auml;listada nende mistahes kontakt metslindudega. Selleks sobiks n&auml;iteks aiaga piiratud ja v&otilde;rguga kaetud ala, kusjuures lindude s&ouml;&ouml;tmis- ja jootmiskoht peab asuma katuse all. Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud. Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka k&otilde;rvaliste isikute p&auml;&auml;su lindlasse. V&auml;ga oluline on korrap&auml;raselt teha lindlates n&auml;riliste ja putukate t&otilde;rjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et k&otilde;ik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks s&ouml;&ouml;t, allapanu v&otilde;i muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema v&otilde;imalus desinfitseerida jalan&otilde;ud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalan&otilde;usid ja &uuml;leriideid ei tohiks samaaegselt kanda mujal.</p> <p><strong>Majanduslik kahju v&otilde;ib linnufarmi jaoks olla suur</strong></p> <p>Lindude gripi korral linde ei ravita. Kui haigus j&otilde;uab farmi, siis paraku k&otilde;ik seal elavad kodulinnud veterinaarj&auml;relevalveametniku kontrolli all hukatakse, et t&otilde;kestada nakkuse edasist levikut. Ka s&ouml;&ouml;t, s&ouml;&ouml;dan&otilde;ud, j&auml;&auml;tmed ja muu materjal, mis v&otilde;ib olla viirusega saastunud, t&ouml;&ouml;deldakse v&otilde;i h&auml;vitatakse veterinaarj&auml;relevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse h&auml;vimise.</p> <p>Kui palju on Eestis linnufarme ja kas need k&otilde;ik on linnugripist ohustatud? T&auml;na peetakse kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, &uuml;le tuhande linnuga farmikomplekse on alla viiek&uuml;mne. Oht puudutab neid k&otilde;iki ning linnugripi &auml;rahoidmisel on k&otilde;ige suurem vastutus farmeritel-omanikel endil.Haigusel on silmn&auml;htavad tunnused</p> <p>Haigusel on silmaga n&auml;htavad ning h&otilde;lpsasti &auml;ratuntavad tunnused. Kodulindudel esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad s&otilde;ltuvalt linnuliigist ja vanusest. Kanadel esinevat lindude grippi iseloomustavad sellised kliinilised tunnused, nagu loidus, isu v&auml;henemine, munatoodangu j&auml;rsk langus, k&otilde;hulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, n&auml;rvin&auml;hud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja sinakus. Lindude gripi puhul v&otilde;ib kanade suremus ulatuda kuni 100%.</p> <p>Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume koheselt teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude v&auml;rskeid korjuseid (rohkem kui 5) v&otilde;i hulganisti surnuid metsalinde (rohkem kui 10). Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide v&otilde;tmise ja laboratooriumi saatmise, et v&otilde;imalikku haigust diagnoosida.</p> <p>Lisainfo: www.linnugripp.ee</p> <p>Informatsioon v&otilde;etud <strong><a href="https://maablogi.wordpress.com/2017/06/02/lindude-gripi-oht-ei-ole-moodas/">Maaeluministeeriumi Maablogi veebilehelt</a></strong></p> <p><br />Karolin Lillem&auml;e<br />Maaeluministeeriumi avalike suhete osakond<br />Tel 625 6254<br /><a href="mailto: press@agri.ee">press@agri.ee</a></p>