Pressiteated http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine en-us Pressiteatedhttp://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6142Apteeker hoiatab: tee puugitest - puukborrelioos on tõsine haigus 2017-08-10<p>Seenel k&auml;imise aeg on k&auml;tte j&otilde;udmas ja inimesed veedavad rohkem aega metsas. Looduses varitsev puugioht p&uuml;sib lausa kuni k&uuml;lmade saabumiseni. Puugi t&otilde;ttu haigestub Eestis borrelioosi peaaegu 2000 inimest iga aasta. BENU P&auml;rnu Papiniidu Apteegi proviisor Margot Lehari r&auml;&auml;gib haiguse t&otilde;sidusest, toob v&auml;lja 10 enimlevinud m&uuml;&uuml;ti puukborrelioosist ja annab n&otilde;u puugitestimiseks.</p> <p><strong>Millist ohtu kujutab puukborrelioos inimorganismile? </strong><br />Puukborrelioos ehk Lyme'I t&otilde;bi on p&otilde;letikuline haigus, mida tekitab Borrelia bakter puugihammustuse kaudu. "Puukborrelioosi esmasteks s&uuml;mptomiteks on enamasti kasvav suur punane s&otilde;&otilde;r hammustuskoha &uuml;mber, liigese- ja lihasvalu ning palavik, kuid need v&otilde;ivad avalduda vaid umbes 60% nakatunutest," kirjeldab Benu Apteegi proviisor Lehari.</p> <p>Proviisori s&otilde;nul v&otilde;ib diagnoosimata ja ravimata j&auml;&auml;nud puukborrelioos v&otilde;ib p&otilde;hjustada t&otilde;sise n&auml;rvis&uuml;steemi-, s&uuml;dame-, v&otilde;i liigesekahjustusi. Puukborrelioosi v&otilde;ib haigestuda iga&uuml;ks, hoolimata vanusest, soost, haridusest, elukohast v&otilde;i ametist.</p> <p><strong>Kuidas haigus areneb?</strong><br />Haiguse varasemas staadiumis tekivad IgM antikehad (seda ka korduva infektsiooni korral). Hiljem tekivad juurde IgG antikehad, nende olemasolu organismis viitab kas &auml;gedale v&otilde;i l&auml;bip&otilde;etud infektsioonile (vt graafikut).</p> <p><strong>Millal teha puukborrelioosi test ja mida silmas pidada?</strong></p> <ul> <li>Kindlasti tee puugitest siis, kui nahal on olnud puuk v&otilde;i kui sul on tekkinud v&auml;hemalt &uuml;ks borrelioosi s&uuml;mptomitest: nahal&ouml;&ouml;ve, v&auml;simus, lihasvalud, kerge palavik, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, valud k&auml;tes, jalgades, kuklas v&otilde;i seljas, n&auml;on&auml;rvi halvatus.</li> <li>S&uuml;mptomid v&otilde;ivad ilmneda juba teisel p&auml;eval p&auml;rast puugi avastamist v&otilde;i ka kuni 2-3 n&auml;dalat hiljem (pea 50% juhtumitest s&uuml;mptomid ei pruugi esineda).</li> <li>BENU Apteegis tehtava borrelioositestiga on v&otilde;imalik IgM immunoglobuliine (borrelia bakteri vastaseid antikehi) verest m&auml;&auml;rata alates 2.-3. n&auml;dalast peale nakatumist (oletatavast puugihammustusest). http://www.benu.ee</li> <li>Testi ennast iga nelja n&auml;dala tagant perioodil juuni-november.</li> </ul> <p><strong>Millised on enimlevinud m&uuml;&uuml;did ja k&uuml;simused puukborrelioosi kohta? </strong></p> <p><span style="text-decoration: underline;">1. Puukborrelioos pole t&otilde;sine haigus?! </span><br />Borrelioos v&otilde;ib v&auml;ljenduda erinevalt. M&otilde;nel inimesel v&otilde;ib see kulgeda kergelt ja alluda h&auml;sti ravile. Kuid on inimesi, kes on selle haiguse tagaj&auml;rjel aastaid p&otilde;denud v&otilde;i koguni invaliidistunud. Mida varem borrelioosi diagnoosid, seda varem saab raviga alustada ja seda v&auml;iksem on t&uuml;sistuste tekkimise risk. Igal juhul kestab borrelioosiravi antibiootikumidega 2-4 n&auml;dalat.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">2. Borrelioosi ei saa, kui puuk pole hammustanud! <br /></span>See ei vasta t&otilde;ele! On v&otilde;imalik, et puuk on lihtsalt "jalutanud" &uuml;le naha ja j&auml;tnud m&auml;lestuseks borrelioosibakteri, mis naha alla poeb. Kui Sul on borrelioosi meenutavad s&uuml;mptomid ja need ei ole gripiviirusest, v&otilde;id s&uuml;damerahustuseks apteegis borrelioositesti teha.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">3. S&uuml;gisel borrelioosi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais-juunis! </span><br />Puugioht p&uuml;sib kuni k&uuml;lmade saabumiseni. Sama kaua p&uuml;sib ka risk saada puukborrelioos. Puugid on aktiivsed, siis kui &otilde;hutemperatuur on &uuml;le +5 kraadi.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">4. Miks ma pean end borrelioosi suhtes testima, kui ma olen puugis&uuml;sti saanud?</span> <br />Sa v&otilde;id olla vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu (&uuml;ks teine haigus, mida puugid kannavad), kuid borrelioosi vastu ei ole v&otilde;imalik vaktsineerida! Entsefaliidivastane s&uuml;st ei anna kaitset borrelioosi vastu!</p> <p><span style="text-decoration: underline;">5. Mul oli &auml;sja puuk, kuid ei ole mingeid s&uuml;mptomeid (klassikalist punast s&otilde;&otilde;ri hammustuse &uuml;mber vms)? Miks puugitesti teha? </span><br />Umbes 50% juhtumitest ei avaldu klassikalisi esmas&uuml;mptomeid (punane s&otilde;&otilde;r, gripilaadsed tunnused jm). Seet&otilde;ttu v&otilde;ib nakkus organismis &uuml;sna kaugele p&auml;&auml;seda ja palju pahandust teha (n&auml;rvis&uuml;steemi- v&otilde;i liigesekahjustused, m&auml;luprobleemid jm). Arst.ee andmetel v&otilde;ib borrelioos ehk Lyme'i t&otilde;bi avalduda isegi aasta p&auml;rast puugihammustust. Seega kui oled avastanud oma nahalt puugi, tee ikka umbes kolme n&auml;dala m&ouml;&ouml;dumisel puugitest.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">6. Ma elan linnas, siin puuke ei ole? </span><br />Puugi v&otilde;id saada linnas elades koduaiast, pargist, tervisejooksu tehes v&otilde;i naabri koeralt. Puuk ei ela ainult metsas, v&otilde;saveerel v&otilde;i heinamaal! Puuki on saadud ka rannaliival pikutades ja sealt, kus liiguvad hiired, siilid, rebased jne. www.benu.ee</p> <p><span style="text-decoration: underline;">7. Ma kasutan alati putukat&otilde;rjevahendeid. Kuidas ma puugi sain? </span><br />Putukat&otilde;rjevahendid annavad kaitse vaid kaheks tunniks ja puugi v&otilde;id ikkagi saada.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">8. Borrelioositesti saab ju teha ainult arsti juures! </span><br />Kuna puukborrelioos on levinud terves Euroopas, siis on teadlased v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud lihtsa ja mugava borrelioositesti, mida saab teha ka apteegis.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">9. Kas arstid ikka usuvad apteegis tehtavatesse borrelioositestidesse? </span><br />Apteegis tehtav borrelioositest kasutab Borrelia burgdorferi bakteri vastaste IgM-antikehade detekteerimise meetodit. See test m&otilde;&otilde;dab ainult p&auml;rast nakatumist (2-3 n&auml;dalat) tekkinud n&ouml; v&auml;rskeid antikehasid. Seega pole v&otilde;imalik end n&ouml; &uuml;lediagnoosida ja asjatult paanikat tekitada.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">10. Kas borrelioosi l&auml;bip&otilde;demine annab immuunsuse? </span><br />Ei anna! V&otilde;id borrelioosi korduvalt p&otilde;deda, kasv&otilde;i igal aastal. Seega testi end apteegis regulaarselt.</p> <p>Kaja Kilk<br />BENU Apteegi infojuht<br />51 21 131</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6134Elektrilevi võrguteenuse hind langeb 1. novembrist taas2017-08-01<p>Alates 1. novembrist v&auml;heneb Elektrilevi klientidele v&otilde;rguteenuse keskmine hind 2,3 protsenti. Hinnalangus toimub t&auml;nu odavnenud Eleringi &uuml;lekandeteenusele, mille kulud moodustavad v&otilde;rguteenuse l&otilde;pphinnast ligikaudu kolmandiku.</p> <p>Kuna lisaks v&otilde;rguteenusele kajastuvad &uuml;hisel elektriarvel ka elektrienergia hind ning riiklikud maksud ja tasud, t&auml;hendab hinnamuutus kodukliendile ligikaudu &uuml;heprotsendilist kogu elektriarve v&auml;henemist.</p> <p>"V&otilde;rgutasu on kulup&otilde;hine ja riikliku j&auml;relevalve all - seega, kui muutuvad teenuse osutamiseks vajalikud kulud, korrigeeritakse ka hinda vastavalt," selgitas Elektrilevi turusuhete juht Lembit S&uuml;nt.</p> <p>1. juulist v&auml;henes keskmine v&otilde;rgutasu 6,7 protsenti, mida v&otilde;imaldas Elektrilevi kasvanud efektiivsus.</p> <p>Konkurentsiamet koosk&otilde;lastas Eleringi &uuml;lekandeteenuse hinnamuutuse 6. juulil. Kuna Eleringi &uuml;lekandeteenuse kulud on osaks Elektrilevi v&otilde;rguteenuse hinnast, esitas Elektrilevi seej&auml;rel taotluse v&otilde;rgutasu v&auml;hendamiseks, mille Konkurentsiamet koosk&otilde;lastas 19. juulil. Arvestades elektrituruseaduses toodud n&otilde;uet teavitada v&otilde;rgutasu muutustest v&auml;hemalt kolm kuud ette, j&otilde;ustub Elektrilevi uus v&otilde;rguteenuse hind 1.novembrist 2017.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Peeter Liik <br />Elektrilevi O&Uuml; kommunikatsioonispetsialist<br />Tel: 5554 8206 <br />www.elektrilevi.ee</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6129Rahvusvaheline puukujurite suvekool jätkab puukujude valmistamise traditsioone Valgamaal2017-07-28<p>Valga l&auml;histel Kaldavere turismitalus Korkuna k&uuml;las Valgamaal toimub 1. - 5. augustil esmakordselt Rahvusvaheline puukujurite suvekool, kus saetakse-nikerdatakse kujusid, toimuvad seminarid ja meistritoad.</p> <p>Rahvusvahelisse suvekooli tulevad kokku kujurid seitsmest erinevast riigist - Saksamaalt, Poolast, Leedust, Valgevenest, Venemaalt, Soomest ja Eestist. Praeguseks on registreerinud 15 osalejat.</p> <p>Puukujudega on Valgamaa elanikel olnud tihe kokkupuude varemgi: aastatel 1998-2010 korraldati Valga kesklinnas rahvusvahelisi puuskulptuuride s&uuml;mpoosione, kus valmistati rahva silme all puupakkudest erinevaid skulptuure.</p> <p>Peakorraldaja Andres Rattasepa s&otilde;nul on suvekooli eesm&auml;rk arendada puukujude loomise valdkonda, tuues Eestisse rohkem rahvusvahelist kogemust, soodustades algajate kujurite arengut ja luues kujuritele head v&otilde;imalused kogemuste vahetamiseks.</p> <p>"Suvekoolis jagavad oma kogemusi Bernd Winter Saksamaalt, Engelbert Weimann Poolast, Robertas Keliauskas Leedust, Vladimir &Scaron;ikvin Valgevenest ja Kirill Bair Venemaalt," &uuml;tles &uuml;rituse peakorraldaja Andres Rattasepp, lisades, et k&otilde;ik need kujurid on &uuml;le 10 aasta aktiivselt tegelenud puukujude loomisega ning osalenud arvukatel puukujude festivalidel &uuml;le maailma.</p> <p>Andres Rattasepp kutsub k&otilde;iki huvilisi valmivaid ja valminud kujusid vaatama ning suvekooli s&uuml;ndmustest osa saama: "Suvekooli pidulik l&otilde;petamine toimub Taheva valla k&uuml;lade p&auml;eva raames, kus suvekooli kujurid n&auml;itavad oma vilumust osaledes individuaalsel kiirsaagimise ja vaatem&auml;ngulisel meeskondlikul kiirsaagimise teatev&otilde;istlustel. &Otilde;htuh&auml;maruses s&uuml;&uuml;datakse Riia Kunstiakadeemia skulptuuri eriala tudengi valmistatud tuleskulptuur."</p> <p>Suvekool saab teoks t&auml;nu Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitali, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi, Taheva Vallavalitsuse, Kaldavere Turismitalu, Mehka O&Uuml;, Husqvarna, N&otilde;o Lihat&ouml;&ouml;stus ASi ning MT&Uuml; Parmu &Ouml;kok&uuml;la toetusele. Taheva Valla K&uuml;lade Seltsi projekti &bdquo;Taheva valla k&uuml;lade p&auml;eva korraldamine" rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. K&uuml;lade p&auml;eva aitavad korraldada paljud Taheva vallaga seotud mittetulundus&uuml;hendused ja k&uuml;laliikumise edendajad. Ettev&otilde;tmist toetab ka Taheva Vallavalitsus.</p> <p><span style="text-decoration: underline;">Lisainfo: </span></p> <ul> <li>Andres Rattasepp, telefon (+372) 5553 9677 v&otilde;i e-posti teel <a href="info@puuvagi.ee">info@puuvagi.ee</a></li> </ul> <p><a href="http://carvingschool.puuvagi.ee">Osalejate registreerimine aadressil</a><br /><a href="https://www.kotus.ee/sundmused/taheva-valla-kulade-paev">Taheva valla k&uuml;lap&auml;evade info aadressil</a></p> <p>Rahvusvaheline puukujurite suvekool algab 1. augustil 2017 kell 12 Kaldavere turismitalus Korkuna k&uuml;las Taheva vallas Valgamaal. <a href="https://www.google.com/maps/place/Kaldavere+Turismitalu/@57.642101,26.3248753,17z/data=!3m1!4b1!4m5!3m4!1s0x46ebade4bbbab49f:0x1f9a410a9f996955!8m2!3d57.642101!4d26.327064">Vaata asukohta kaardil</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Hele Helet&auml;ht<br />Valga Linnavalitsuse avalike suhete spetsialist<br />766 9902; 5347 2255</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6130Valgas toimub IX rahvusvaheline militaarajaloo festival2017-07-26<p><strong>29. juulil toimub Valgas Baltikumi suurim militaarajaloo festival MilFest 2017.</strong></p> <p>&Uuml;heksandat korda k&uuml;lastavad rahvusvahelist &uuml;ritust s&otilde;jaajalooklubid mitmek&uuml;mnest riigist. Toimub suur vanavara- ja k&auml;sit&ouml;&ouml;laat, erinevad tehnikan&auml;itused, j&otilde;ustruktuuride poolt korraldatud tegevused ning s&otilde;jameeste marss l&auml;bi Valga linna. Sellele j&auml;rgneb p&auml;eva t&auml;htsaim osa: n&auml;idislahing "Eesti 1944". Rekonstrueeritud teise maailmas&otilde;ja aegses lahingus l&ouml;&ouml;vad kaasa lisaks s&otilde;duritele ka tankid ning muu tehnika. P&auml;ev kulmineerub &otilde;htuse kontserdiga "T&auml;hed militaartaevas", kus peaesinejatena astuvad &uuml;les P&otilde;hja-Tallinn ja Smilers!</p> <p>T&auml;psem info&nbsp;<a href="http://www.isamaalinemuuseum.ee/milfest.html" target="_blank">http://www.isamaalinemuuseum.ee/milfest.html</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<a href="www.valga.ee" target="_blank">www.valga.ee</a></p> <p>Kohtumiseni laup&auml;eval!</p> <p>Kava:</p> <p>&bull; 08.00-15.00 Rahvusvaheline vanavara- ja k&auml;sit&ouml;&ouml;laat koos kultuuriprogrammiga. Laada ajal avatud muuseum<br />&bull; 10.00-10.30 Festivali avaimne <br />&bull; 10.30 Eesti Kaitsev&auml;e orkestri esinemine <br />&bull; 11.00 Pille Lahesoo treeningugrupi koerte esinemine <br />&bull; 10.00-15.00 J&otilde;ustruktuuride n&auml;itused ja tegevused <br />&bull; 10.00-15.00 Kaitsev&auml;e ja liitlaste tehnikan&auml;itus<br />&bull; 16.00 S&otilde;jameeste ja -tehnika marss l&auml;bi linna<br />&bull; 17.00-18.00 J&otilde;ustruktuuride tehnikan&auml;itus <br />&bull; 20.00 N&auml;idislahing "Eesti 1944" <br />&bull; 22.00 Kontsert "T&auml;hed militaartaevas". Peaesinejateks on P&otilde;hja-Tallinn ja Smilers. J&auml;rgneb ilutulestik</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>http://www.valgalv.ee/et/Omavalitsuste-yhinemine&nID=6124Politseinik soovitab: metsa minnes olgu laetud mobiiltelefon alati kaasas2017-07-18<p><strong>L&auml;henemas on seene- ja marjahooaeg, mil politsei saab rohkelt teateid metsas sihi kaotanud abivajavatest inimestest</strong></p> <p>2015. aasta suvel teatati politseile Puka vallas hooldekodust lahkunud 58-aastasest naisest, kes l&auml;ks kella 17 paiku jalutama ning tagasi ei tulnud. Telefoni naisel kaasas ei olnud, ka puudusid tal L&otilde;una-Eestis l&auml;hedased, kelle juurde minna. Varasemalt oli naine liikunud rangelt vaid hooldekodu &uuml;mbruses ning probleeme tema tagasitulekuga ei olnud. Politsei alustas naise leidmiseks otsinguoperatsiooni, kuna oli alust arvata, et tema elu v&otilde;ib ohus olla. Hommikul kella 6 paiku otsingupiirkonda suundunud kaks vabatahtlikku kontrollisid Puka valda j&auml;&auml;vate metsaalasid. J&otilde;hvi-Tartu-Valga teed pidi Puka suunas s&otilde;ites m&auml;rkasid nad aga autost, kuidas maanteel k&otilde;nnib naine, kelle v&auml;limus &uuml;htib politseilt saadud otsitava naise kirjeldusega. Vabatahtlikud teatasid leiust korrakaitsjaid ning isiku tuvastamisel veenduti, et vabatahtlikud olid t&otilde;epoolest Tartumaalt Elva l&auml;histelt &uuml;les leidnud naise, kes j&auml;i eelmisel &otilde;htul kadunuks Valgamaal.<br /> <br />Igal aastal k&auml;ivitab politsei keskmiselt poolsada ressursimahukat otsinguoperatsiooni leidmaks neid, kes seeni v&otilde;i marju noppides &auml;ra eksivad. &bdquo;Olukorras, kus &uuml;kski v&otilde;serik v&otilde;i puuk&auml;nd enam tuttav ei tundu ning omal k&auml;el metsast v&auml;lja p&auml;&auml;semise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni j&auml;rele ning h&auml;irekeskusele juhtunust teada anda. Seep&auml;rast on oluline, et &uuml;hes seenenoa ja korviga v&otilde;etaks kaasa ka laetud mobiiltelefon," r&otilde;hutas Valga piirkonnapolitseinik Marek K&auml;is.<br /> <br />K&auml;is selgitas, et kaasaegsed telefonid suudavad pakkuda ka juba GPS-koordinaate, misp&auml;rast on paslik kas ise v&otilde;i oma eakamatele l&auml;hedastele telefoni v&otilde;imalusi l&auml;hemalt tutvustada. Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil v&auml;ga t&auml;pselt paika panna ning abi j&otilde;uab kohale oluliselt kiiremini. &bdquo;Kui telefon GPS-koordinaate ei n&auml;ita, tuleb t&ouml;&ouml;sse panna iseenda nutikus ja t&auml;helepanu. Ka looduslikud m&auml;rgid nagu v&auml;ga suur kivi, ebatavalise kujuga puu, jahimeeste vaatlustornid, kraavid ja muu sarnane v&otilde;imaldab inimese asukohta m&auml;&auml;ratleda," selgitas piirkonnapolitseinik. Seda enam, et sageli kaasab politsei otsingutele kohalikke jahimehi, kes tunnevad &bdquo;t&ouml;&ouml;p&otilde;ldu" sama h&auml;sti kui oma taskut. Kusjuures arvestatav hulk metsa eksinutest on &otilde;igele teele juhendatud just telefonitsi.<br /> <br />Metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga. Kusjuures eakamatel seenelistel soovitab politsei ihu&uuml;ksi metsa minekut pigem mitte ette v&otilde;tta. N&auml;iteks kui palavamal p&auml;eval tunneb &uuml;ks seenelistest tervise halvenemist, s&auml;ilib kaasa tulnud l&auml;hedaste n&auml;ol siiski v&otilde;imekus kiirelt abi kutsuda. Kui metsaminek on otsustatud &uuml;ksinda ette v&otilde;tta, on omal kohal l&auml;hedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla. <br /> <br />&bdquo;M&otilde;istlik oleks metsa minnes selga panna eredav&auml;rvilised riided, mida oleks juba kaugelt m&auml;rgata. Samuti kaasa haarata v&auml;ike toidukogus ning joogivesi. Pikemalt metsa j&auml;&auml;nud inimesel, kel pole kaasas s&ouml;&ouml;givaru v&otilde;i joogivett, oleks targem aga oma energiavarusid s&auml;&auml;sta ning abi saabumist ootama j&auml;&auml;da," annab politseinik n&otilde;u. Abi oodates ei tasu pimedamal ajal enam metsas sihitult ringi joosta ning v&auml;ljap&auml;&auml;su otsida. Seda enam, et pimedas ei ole n&auml;ha n&auml;iteks kraave, mahalangenud puid ja muud, kuhu komistades v&otilde;ib olukord abivajaja jaoks veelgi halveneda.<br /> <br />K&otilde;ige edasiviivamaks j&otilde;uks ennetamaks ootamatuid kaotsiminekuid ja &otilde;nnetuid olukordi on mure nii iseenda, aga ka l&auml;hedaste p&auml;rast. &bdquo;Olgu tegu noorema v&otilde;i vanemaga, tundke huvi, kuhu teile kallid inimesed l&auml;hevad, kui kauaks ja kellega," toonitas piirkonnapolitseinik K&auml;is.<br /> <br />METSA MINNES<br />&bull; Teavitage alati l&auml;hedasi, naabreid kuhu plaanite minna ja millal tagasi tulla<br />&bull; Kandke alati peakatet, pikki p&uuml;kse ja pikkade varrukatega pluusi. Need aitavad nii putukahammustuste, p&auml;ikese kui kriimustuste eest. Jalan&otilde;ud olgu mugavad ja niiskuskindlad.<br />&bull; V&otilde;tke kaasa laetud akuga mobiiltelefon ning pange see suletavasse taskusse v&otilde;i n&ouml;&ouml;riga kaela, kust see kaduma ei l&auml;he<br />&bull; J&auml;tke meelde metsa sisenemise koht ning v&otilde;imalusel m&auml;rgistage see m&otilde;ne riideriba v&otilde;i lindiga.<br />&bull; H&auml;tta sattudes kutsuge v&otilde;imalusel enne pimeduse saabumist abi numbril 112.</p> <p>Annika Maksimov<br />L&otilde;una prefektuuri kommunikatsioonib&uuml;roo praktikant</p> <p>&nbsp;</p>