Sa asud: Esileht

Prindi

Alates 1.aprillist kehtivad kodulindude väljaspidamisele piirangud

01.04.2017

Seoses Euroopas leviva lindude gripiga tuleb kodulinde alates 1. aprillist pidada sisetingimustes. Kui see ei ole lindude heaolu ja tervist silmas pidades võimalik, tuleb neid hoida aia ja võrguga piiratud alal. Piirangud puudutavad kõiki kodus peetavaid linde - lisaks kanadele ka hanesid, parte, kalkuneid, vutte ja faasaneid.

Erandkorras tohib kodulinde pidada väljas ainult juhul, kui lindude pidamisala (sealhulgas näiteks ka lindude poolt kasutatavad veekogud) on ümbritsetud aiaga ja kaetud võrguga. Kodulindude söötmine ja jootmine peaksid võimalusel toimuma sisetingimustes. Juhul, kui linde söödetakse ja joodetakse väljas, peab nende söötmise ja jootmise ala olema lisaks võrgule kaetud ka veekindla katusega. Võrk ja katus on vajalikud selleks, et metslinnud ei pääseks ligi kodulindude söögile ja joogile ning ei levitaks sedakaudu kodulinnufarmidesse lindude gripi viirust.

Ka ühe linnupidaja hooletus bioohutuse tagamisel võib tähendada majanduslikke raskusi teistele farmidele. Seda seetõttu, et taudipunkti ümber kehtestatakse kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ja kümne kilomeetri raadiuses järelevalvetsoon, kust ei ole lubatud liha ning mune välja viia.

Uute kodulindude võtmine on endiselt kõigile lubatud, kuid palume sellest teavitada kohalikku veterinaarkeskust.

Pärast väljaspidamise keelu jõustumist hakkab Veterinaar- ja Toiduamet linnupidajaid selles osas kontrollima, kuid kindlasti mitte kohe trahvima. Kui VTA avastab nõuete rikkumise, teeb veterinaarametnik linnupidajale ettekirjutuse ja annab soovitusi, kuidas puudused kõrvaldada. Kui ettekirjutused jäetakse teadlikult tähelepanuta, alles siis kaalutakse karmimate sanktsioonide - näiteks rahatrahvide - rakendamist.

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.

Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha näriliste ja putukate tõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peaks kindlasti olema võimalus desinfitseerida desomatil jalanõud ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohiks samaaegselt kasutada ja kanda mujal.

Täna peetakse Eestis kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Suuri, üle tuhande linnuga munakanafarme tegutseb praegu 33 ja üle tuhande linnuga broilerifarme 75. Hanesid peetakse vähem kui paarisajas ja ka parte vähem kui paarisajas farmis, kalkuneid 70, vutte 53 ja faasaneid 14 majapidamises.

Seoses sellega, et lindude gripp levib peaaegu kogu Euroopas, palume teavitada Veterinaar- ja Toiduameti maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnuid metslinde. Veterinaar- ja Toiduamet korraldab sellistel puhkudel proovide võtmise, et võimalikku haiguspuhangut tuvastada.

TAUST

  • Lindude gripp on levinud suures osas Euroopast, sealhulgas ka meie naabrite juures Soomes ja Rootsis. Veebruari lõpus lisandus lindude gripi juhtumitega riikide hulka Leedu ja ka Venemaa Kaliningradi oblast.
  • Lindude gripp on väga nakkav ning ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustab harja, lokutite ja näopiirkonna turse, isutus, uimasus ja munatoodangu langus kuni selle täieliku kadumiseni. Lindude suremus võib küündida kuni 100%-ni.
  • Inimestele lindude gripp ohtlik ei ole, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju linnupidajatele. Iga linnupidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma linde gripi eest kaitsta.
  • Lindude grippi puudutav teave on koondatud veebilehele www.linnugripp.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonile 605 4750.



Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja
tel: +372 5343 6656; e-post: martin.altraja@vet.agri.ee

Gallup

Milline suurüritus on teie arvates selle suve kõige huvipakkuvam?